EESTI VABADUSE RISTI KAVALERID
 |
Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo EESTI VABADUSE RISTI KAVALERIDSuurus 25 x 35 cm, kõvaköide, 912 lk, 2320 fotot, tiraaž 975. Toimetaja Ain-Andris Vislapuu, keeletoimetaja Maarja Möldre. Kujundajad Herki Helves ja Kristjan Mändmaa. Vabadussõja Ajaloo Selts 2016 |
|
|---|---|---|
Teatmeteos annab ülevaate Eesti Vabadussõjast ning käsitleb Vabaduse Risti teenetemärki ja sellega seonduvat. Põhiosa 912-leheküljelisest suureformaadilisest raamatust moodustavad Vabaduse Risti kavaleride elulood ühes portreega (2168 fotot). Lisatud on veel Vabaduse Risti põhikiri, aumärgi saanud kavaleride diplomite loend, sõdades hukkunud ja represseeritud kavaleride nimekiri ning inglise- ja venekeelne lühikokkuvõte.
Eesti Vabaduse Rist on meie esimene riiklik teenetemärk, mis asutati 24. veebruaril 1919 iseseisvusvõitluses osutatud teenete tunnustuseks. Aastatel 1919–1925 annetas Eesti valitsus kokku 3225 risti 3126 kavalerile, sealhulgas Verduni kangelaslinnale ning Briti, Itaalia ja Prantsuse tundmatule sõdurile. Lisaks Eesti kodanikele pälvisid Vabaduse Risti veel 18 välisriigi esindajad. Need olid Argentiina, Belgia, Briti, India, Itaalia, Jaapani, Kolumbia, Leedu, Läti, Poola, Portugali, Prantsuse, Rootsi, Soome, Taani, Ungari, USA ja Vatikani kodanikud. Kavaleride elulugude jäädvustamisega tasutakse sümboolne auvõlg nende meeste ja naiste ees, keda Eesti riigi loomisel tunnustati.
Viimase Vabaduse Risti kavalerina lahkus 2000. aasta oktoobris meie hulgast Viljandimaal sündinud Karl Jaanus. Ta sängitati sõjaväeliste austusavaldustega Pilistvere kalmistule.
Teose koostaja ja autor on Jaak Pihlak ning kaasautoriteks Mati Strauss ja Ain Krillo. Raamatu kirjastasid Vabadussõja Ajaloo Selts ja Viljandi Muuseum. Ligi veerand sajandit kestnud teabe kogumisele aitasid kaasa sajad inimesed. Suur südamlik tänu kõigile!